Mu juuksed kuumavad, jalge all maa
lööb leekima.
Nii kuum on tee, mis nüüd kiirustab mind
kohtama sind.
Ületades teid,
möödub sekundeid,
tuul tuikab ees.
Ma ei viivita --
kus ka viibid sa,
leian sind öös!

Ja ma jooksen, jooksen veel,
et sind näha veel lahkumise eel jõuaks teel.
Kuid sa tantsi, tantsi veel,
kuni olen teel, veidi maad on eel,
siis su ees
seisab mees,
veider mees sinu ees...

Nii kiirelt torman, et jalge all maa
jääb leekima.
Nii palju sulle mul öelda on head,
kuulama pead!
Jäljed, jäljed peidab minevik,
meie ees aeg on pikk.
Kuskil sinu silmi naermas näen,
küsib pilk: „Kuhu jääd?"